2.3. Ideaalsed kvantgaasid

Vaatleme \(N\) ühesugusest mitteintegreeruvast osakesest koosnevat süsteemi. Osakese energia kvantolekus number \(k\) on \(\varepsilon_{k}\) ja osakeste arv selles olekus \(n_{k}\). Süsteemi koguenergia on \(\sum_{k}\varepsilon_{k}n_{k}\) ja osakeste koguarv süsteemis \(\sum_{k}n_{k}=N\).

Süsteemi kvantolekuid saab eristada olekute täitearvude \(n_{1}, n_{2}, ...\) abil. Vastavalt sellele avaldub suur statistiline summa

\[\begin{split}\begin{align} &\Xi = \sum_{N}\sum_{\{n_{1},n_{2},...\}}\exp\left[-\frac{\sum\limits _{k}\left(\varepsilon_{k}-\mu\right)n_{k}}{k_{\mathrm{B}}T}\right]=\sum_{n_{1},n_{2},...}\prod_{k}\exp\left[-\frac{\left(\varepsilon_{k}-\mu\right)n_{k}}{k_{\mathrm{B}}T}\right]\\ &=\prod_{k} \sum_{n} \exp\left[-\frac{\left(\varepsilon_{k}-\mu\right)n}{k_{\mathrm{B}}T}\right] \equiv \prod_{k} \Xi_{k}, \end{align}\end{split}\]

kus esimeses avaldises \(\sum_{\{n_{1},n_{2},...\}}\) tähendab summeerimist üle täitearvude \(n_{k}\), kusjuures arvestatakse lisatingimusega \(\sum_{k}n_{k}=N\), st need summad ei ole sõltumatud.

Seega võrdub suur termodünaamiline potentsiaal

\[\Omega = - k_{\mathrm{B}}T\sum_{k}\mathrm{ln}\Xi_{k}.\]

2.3.1. Fermi-Diraci statistika

Tegu on mitteinterakteeruvate fermionide süsteemiga, see tähendab, et kvantolekus energiaga \(\varepsilon_k\) saab olla kas \(0\) või \(1\) fermion, \(n_k=0,1\). Vastavalt sellele arvutame suurt statistilist summat

\[\Xi = \prod_{k} \left[1+\exp\left(-\frac{\varepsilon_{k}-\mu}{k_{\mathrm{B}}T}\right)\right]\]

ja suurt termodünaamilist potentsiaali

\[\Omega = -k_{\mathrm{B}}T\sum_{k} \mathrm{ln} \left[1+\exp\left(-\frac{\varepsilon_{k}-\mu}{k_{\mathrm{B}}T}\right)\right].\]

Keskmine osakeste arv on \(\bar{N}=-\left(\frac{\partial\Omega}{\partial\mu}\right)_{T,V}\equiv\sum_k \bar{n}_k\), kus keskmist osakeste arvu antud kvantolekus

\[\bar{n}_{k} = \left\{\exp\left(\frac{\varepsilon_{k}-\mu}{k_{\mathrm{B}}T}\right) + 1\right\}^{-1}\]

nimetatakse Fermi-Diraci jaotusfunktsiooniks.

2.3.2. Bose-Einsteini statistika

Tegu on mitteinterakteeruvate bosonite süsteemiga, see tähendab, et kvantolekus energiaga \(\varepsilon_k\) saab olla kas suvalist arvu bosonit, \(n_k=0,1\ldots\infty\). Leiame suurt statistilist summat

\[\Xi = \prod_{k} \left[1-\exp\left(-\frac{\varepsilon_{k}-\mu}{k_{\mathrm{B}}T}\right)\right]^{-1},\]

ja suurt termodünaamilist potentsiaali

\[\Omega = -k_{\mathrm{B}}T\sum_{k} \mathrm{ln} \left[1-\exp\left(-\frac{\varepsilon_{k}-\mu}{k_{\mathrm{B}}T}\right)\right]^{-1}.\]

Analoogselt Fermi-Diraci juhuga arvutame keskmist osakeste arvu antud kvantolekus

\[\bar{n}_{k} = \left\{\exp\left(\frac{\varepsilon_{k}-\mu}{k_{\mathrm{B}}T}\right) - 1\right\}^{-1},\]

mida nimetatakse ka Bose-Einsteini jaotusfunktsiooniks.